al
kaart
@

AJALUGU

Ajaloost on teada, et Abruka kuulus Lääne-Eesti piiskopkonnale ning esimesed teated Abruka kohta pärinevad keskajast, kui Saare-Lääne piiskopid hakkasid saarel hobuseid kasvatama ning rajasid hiljem ka karjamõisa. Mõisa majandati Sõrves elavate talupoegade abil. Talurahva asustuse levimist saarele ei peetud soovitavaks, sest selle läbi oleks kannatanud siinse hobusekasvatusega tegeleva karjamõisa heina- ja marjamaad. Hobuseid toodi saarele suurte paatidega. Koha peal oli karjastele ehitatud paar onni.

1780-ndatel ehitas Vene keisririik mereranda piirivalvekordonite (tongrimajade) keti, need rajati Toris, Roomassaares, Abrukas, Mändjalas, Järvel, Sõrves jne.

Esimene nimeliselt teada olev Abruka tonger Carl Friedrich Krause laulatati 1802 Catharina Charlotta Henrichsoniga. Nende elupaik on teadmata. Ilmselt enne püsielanikke oli Abrukal ka ajutisi elanikke (karjaseid, tongreid).

Esimene Abruka saare elanik oli kroonu metsawaht. Abruka riigimõisa esimene rentnik oli Mulutu mõisa parun Buxhoeweden. Teolised olid Salme, Kaimre ja Üdipe küladest.

1858 mõõdeti wälja 20 mõisasulaste platsi.

I kroonu metsavaht oli Frido Kristjansen (1766-1838), vabatalupojast postivedaja Tingiste Kristjani järeltulija Unimäe külast. Tingiste pered elasid Kihelkonna maantee ääres ja tegelesid postiveoga, nad olid muust mõisaorjusest vabad nagu Koguva pered Muhus. Priinimeks võeti Kristjansen (Kristjanson).

Metsahoidja (Buschwachter) teenistus algas Abruka kroonumõisa loomisega 19. sajandi algul. 1811 võeti selline ametimees palgale ka Loodes, tema põhiülesanne oli Loode tammiku hooldamine. Mõlemad need metsad on riigi kaitse all vahelduva eduga kaks sajandit, Abruka oma on haruldasemgi – siin kasvab liigirikas, Eestis haruldane keskeuroopa tüüpi lehtmets.


Kõige rohkem on saarel elanud 150 inimest.

Abruka omapärase nime kujunemist peaks käsitlema koos Roomassaare nimega. Roo maa saar oli kunagi kaetud pillirooga. „Rohr“, ka „roh“ alamsaksa keeles, tähendab roogu. Eesliide „ab“ aga „ära. eemale“, Abroh, ka Abrohr - roost eemal, roo maa saarest kaugemal.

Saare ajaloolises keskuses, vana mõisapargi veerel seisab saare vanim säilinud hoone, maakivist rookatusega maja, mille MTÜ Abruka Muuseumi Selts on Hasartmängumaksu regionaalprogrammi toetusel korda teinud ja milles võib tutvuda saare aja- ning kultuurilooga.